1 Jisas kitehi God menmen epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ketike mɨt disaipel nɨrak hɨr nerekir hɨtɨk Kidron. Ni miutɨpen mepu in te Jisas ketikeri nen nau en. 2 Mɨtɨk Judas hɨrak enuk kewepyapɨr Jisas kertei ni ik ek kentar nɨpaa me wɨ yapɨrwe Jisas ketike mɨt disaipel nɨrak nererik nau en. 3 Judas keit mɨt ne ami han netike mɨt kerek naanmɨpre wɨnak iuwe ke God kerek mɨt iuwe pris netike mɨt han ne Farisi hɨr neriuweti nanɨno, hɨr yapɨrwe netike Judas nen ni im em. Hɨr netenen yipo henmik, hɨr nemsiu si nen. 4 Jisas kertei menmen yapɨrwe mɨt nanrekyɨwekem, te hɨrak kinɨn ken katɨp, “Yi yɨnyatɨn keimɨn?”

5 Hɨr netpɨwek, “Haiu man mɨnmatɨn Jisas ke wit Nasaret mamtɨwekhis.”

Hɨrak ketpor, “Hi hɨrekes Jisas.”

6 Judas mɨtɨk enuk kewepyapɨr Jisas kerp ketikeri. 7 Jisas ketpor, “Hi hɨrekes Jisas,” te mɨt en hɨr pɨke neriuwet nen nenke nɨwaai tɨ.

Hɨr nen nenke nɨwaai tɨ, Jisas kitorhi keteipim, “Yi yɨnyatɨn keimɨn?”

Hɨr netpɨwek neteipim, “Haiu man mɨnmatɨn Jisas ke wit Nasaret mamtɨwekhis.”

8 Jisas pɨke ketpor, “Hi epei hetpi hi hɨrekes Jisas. Yi epei yan yetauhis te yi eiwis mɨt nai in nanɨno.” 9 Hɨrak katɨp menmen im, te hɨm nɨpaa hɨrak ketpim mamnen mamɨr em. Nɨpaa hɨrak katɨp, “Haai, mɨt kerek ti ewetauri, hi ap hɨnaaiwɨr keiyak au.”

10 Saimon Pita ketenen hɨne ke his, hɨrak keketik kekre paus kɨrak kɨwaaiyek keremir nɨkɨp me mɨtɨk niuk mɨrak Malkas, kerek kɨrɨak menmen me mɨtɨk pris iuwe. 11 Jisas katɨp Pita kar ik: “Ti pɨke ewis hɨne ke his kakno paus kɨrak. Hi are ewis mɨt nanrekiyo menmen Haai kai kehimɨtan hɨr nanrekiyewem naniyep nanrewaank.”

12 Mɨt ne ami netike mɨtɨk iuwe kɨr, hɨr netike mɨt kerek naanmɨpre wɨnak iuwe ke God, hɨr neithis Jisas nesenkek his mɨrak, 13 hɨr neiyɨk ninɨn nen nɨr mɨtɨk Anas. Hɨrak kenɨne Kaiafas yenik kɨrak. Kaiafas me tito im hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe kinɨn pris han yapɨrwe. 14 Hɨrak Kaiafas kerekek nɨpaa katɨp mɨt ne Isrel hɨram yaaim te mɨtɨk kiutɨp kaki kakɨkrehɨr ke haiu mɨt yapɨrwe.

15  * Jo 20:3, 21:20; Mt 26:58Hɨr neit Jisas neiyɨk nen ein, Saimon Pita ketike hi disaipel hak wises Jisas. Mɨtɨk pris iuwe kinɨn pris han yapɨrwe hɨrak kertei mɨtɨk disaipel hak, te hɨrak ken kerp ke nɨmɨn ke nɨwa keweikɨn wɨnak. 16 Pita au hɨrak kerp menep ya weipɨr ke nɨwa keit witeik. Hi mɨtɨk disaipel kerek mɨtɨk iuwe pris kerteiyek, hi pɨke hen witeik hatɨp mɨte werp naanmɨpre ya weipɨr te hɨre weithis Pita weiyɨk wen nɨmɨn. 17 Mɨte kerek naanmɨpre weipɨr eik watɨp Pita, “Ti ik e mɨtɨk hises hɨm me Jisas o au?” Pita ketpɨwe, “Hi au.” 18 Nɨme menep mɨt nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe pris, hɨr netike mɨt kerek naanmɨpre wɨnak iuwe ke God te hɨr nɨman si nerp neweiknɨwem nekinɨn yɨnk kɨr. Pita ken kerp ketikeri kekinɨn yɨnk kɨrak.

19 Mɨtɨk nɨpaa hɨrak hetpris kitehi Jisas ke mɨt hɨr nisesik, kitɨwekhi me hɨm hɨrak katɨp mɨt em. 20  * Mt 26:55; Jo 7:26Jisas ketpɨwek kar ik: “Hekrit hekrit hi hepu wit mɨt nererik, hi hatɨp mɨt miyapɨr menmen. Hi heit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses o hepu wɨnak tempel ke God wit kerek mɨt ne Isrel nererik, hi hewepyapɨr hɨm mai. Hi ap hɨsawɨn hatɨp menmen meiyam au. 21 Te henmak te ti hitauhi menmen? Ti hitehi mɨt kerek nemtau hɨm mai. Ti hitorhi hi atɨp mekam. Hɨr nertei hɨm mai.”

22  * Ap 23:2; Jo 19:3Jisas katɨp menmen im epei au, mɨtɨk ke polis kerp menep kɨwaai his kakɨp kesinɨwek kar ik: “Ti ap atɨp mɨtɨk pris iuwe enum mar im au emɨt.”

23 Jisas ketpɨwek kar ik: “Hi atɨp enum ti atɨp mɨt in hɨram mekam, o au en, hi atɨp werek ti henmak te ti eiyep a?”

24 Hɨr nitehi Jisas epei au, hɨr nɨpaa nesenkɨkɨwek his neriuwe waai hɨram wen mepu, mɨt neriuwetek keriuwerem ken kɨr mɨtɨk hak hɨrak pris iuwe niuk mɨrak Kaiafas.

25 Pita wen keperp si kekinɨn yɨnk kɨrak, te mɨt han netpɨwek nar ik: “Ti etike mɨt han yises hɨm me Jisas o au?”

Pita kepakɨnek ketpor kar ik, “Hi au.”

26  * Jo 18:1, 10Mɨtɨk kiutɨp kɨrɨak menmen me mɨtɨk pris iuwe, hɨrak ke weiwɨk me mɨtɨk kerek Pita keremir nɨkɨp mɨrak, hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Nɨpaa hi herp ni eim, hi hɨrit ti herp hetikerek yeit ein o au?” 27  * Jo 13:38Pita au kiune keteipim katɨp kar ik: “Ti hɨra au.” Hɨrak katɨp epei au, suware katɨp.

28 Hɨr mɨt neithis Jisas nɨnaaiwɨr wɨnak ke Kaiafas, hɨr nesiuwerek ken wɨnak ke mɨtɨk iuwe gavman. Hɨrak wanewik. Mɨt iuwe ne Isrel hɨr nɨnapen nanɨno wɨnak ke gavman nentar hɨr nanɨno nanɨkre wɨnak ke mɨtɨk ap ke weiwɨk me Isrel, hɨm me Moses matɨp hɨr enun ne ninaan me God nar ke mɨtɨk hapɨk mewik. Te hɨr ap nanɨm menmen me wɨ Pasova kerek mɨt nererik han tewenɨn God kenep mɨt ne Isip. 29 Hɨr nɨnapen nanɨno nɨmɨn, te mɨtɨk gavman Pailat ken witeik kitorhi kar ik: “Yi yesiuwe hɨm mɨtɨk ik yentar mekam a?”

30 Hɨr netpɨwek nar ik: “Mɨtɨk ik ap kɨrɨak menmen enum au, haiu ap te meriyaak man in au.”

31  * Jo 19:6-7; Ap 18:15Pailat ketpor kar ik: “Yi hɨras yetɨwekhis yesiuwerek kakno kaunsil ni te yi yesiuwek hɨm yises menmen mi nɨpaa maamrer netpim yi yɨrɨakem me mɨtɨk kɨrɨak enum.”

Hɨr netpɨwek nar ik: “Mɨt iuwe ne Rom ap newisai haiu mamnep mɨt hɨr nani.” 32  * Mt 20:19; Jo 3:14, 12:33(Menmen im epei man te hɨram mises hɨm kerek nɨpaa Jisas katɨp kakɨrkeik te hɨrak kaki.)

33 Pailat katɨp epei au, hɨrak pɨke ken nɨmɨn wɨnak. Hɨrak kenɨne mɨt nanɨt Jisas neiyɨk nanɨnen menep. Epei au, hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe King hinɨn naanmampre mɨt ne Isrel o au?”

34 Jisas kitɨwekhi kar ik: “Ti hɨrekes han kitetim o ti hemtau mɨt han netputem?”

35  * Jo 1:11Pailat ketpɨwek kar ik: “Ti han kitet hi mɨtɨk ke weiwɨk me Isrel a? Hi au. Mɨt ne weiwɨk me Isrel netike mɨt iuwe pris nɨr netuthis neriuwetit ti han in. Ti hɨrɨak mekam?”

36 Jisas ketpɨwek, “Hi ap ehinɨn naanempre mɨt ne tɨ in ek au. Hi naanempre mɨt in, te mɨt kerek nisɨsa hɨr nankepa nantikeri nanɨnepan, te hɨr ap nantauhis. Au, hi ehu in ehinɨn naanmɨpre mɨt au.”

37  * 1Ti 6:13; Jo 3:32-33, 8:47Hɨrak katɨp epei au, Pailat kitɨwekhi kar ik: “Ti mɨtɨk iuwe ehinɨn mɨt a?”

Jisas ketpɨwek, “Ti atɨp hi Mɨtɨk Iuwe. Miye pai wina hi herp tɨ te hi hɨrɨak menmen im miutɨp. Hi hatɨp mɨt hɨm yaaim. Neimɨn nises hɨm yaaim hɨr nanɨmtau hɨm mai.”

38 Pailat kitɨwekhi, “Hɨm yaaim hɨram mekam?”

Hɨrakɨt tatɨp epei au, Pailat pɨke ken witeik katɨp mɨt ne Isrel kar ik: “Hi ap hertei menmen enum hɨrak kɨrɨakem, te hi akɨp kaki au. 39 Me tito miutɨp tito miutɨp hi hises menmen nɨpaa yi yɨrɨakem. Me wɨ Pasova hi esiupan mɨtɨk enuk kiutɨp kau kekre wɨnak enuk kaknen yi mɨt. Yi hanhan hi esiupan Mɨtɨk Iuwe ke Isrel ik e o au?”

40 Hɨr nɨnap netpɨwek nar ik: “Hɨrak au. Haiu hanhan ti esiupan Barabas.” (Mɨtɨk Barabas hɨrak mɨtɨk enuk kenep mɨt naa hɨrak kekintɨp menmen.)