1 Kui Jeesus lõpetas rahvale kõnelemise, läks ta Kapernauma. 2 Seal elas üks sadakonnaülem, kel oli tema jaoks väga väärtuslik sulane, kes oli suremas haige. 3 Kui sadakonnaülem kuulis Jeesusest, saatis ta mõned juuda vanemad tema juurde, et paluda tal tulla ja tema sulane terveks teha.

4 Kui vanemad tulid Jeesuse juurde, palusid nad teda väga, öeldes: „Palun tule ja tee, mida ta palub. Ta on sinu abi väärt, 5 sest ta armastab meie rahvast ja ehitas meile sünagoogi.“

6 Jeesus läks nendega kaasa ja kui nad majale lähenesid, saatis sadakonnaülem mõned sõbrad Jeesusele vastu talle ütlema: „Issand, ära tee endale vaeva minu majja tulemisega, sest ma ei ole seda väärt. 7 Ma ei pidanud ennast isegi nii palju väärt olevat, et sinu juurde tulla. Anna lihtsalt käsk ja mu sulane saab terveks. 8 Sest ma ise olen kõrgemate ohvitseride võimu all ning ka minu võimu all on sõdureid. Ma käsin ühel minna, ja ta läheb, ning teisel tulla, ja ta tuleb. Ma käsin oma sulasel midagi teha, ja ta teeb seda.“

9 Kui Jeesus seda kuulis, oli ta rabatud. Ta pöördus teda järgiva rahva poole ja ütles: „Ma ütlen teile, ma ei ole sellist usku leidnud isegi Iisraelist.“ 10 Siis läksid sadakonnaülema sõbrad tagasi koju ja leidsid sulase hea tervise juures olevat.

11 Varsti pärast seda läks Jeesus linna nimega Nain, temaga kaasas olid tema jüngrid ja suur rahvahulk.

12 Kui ta linnaväravale lähenes, tuli sealt vastu matuserongkäik. Mees, kes oli surnud, oli lesknaise ainus poeg, ning naisega oli kaasas üsna suur hulk rahvast. 13 Kui Issand naist nägi, täitis teda kaastunne naise vastu. „Ära nuta,“ ütles ta naisele. 14 Jeesus läks kirstu juurde ja puudutas seda ning kirstukandjad peatusid.

Jeesus ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!“ 15 Surnud mees tõusis istukile ja hakkas rääkima ning Jeesus andis ta tema emale tagasi.

16 Aukartus täitis kõiki sealviibijaid ja nad ülistasid Jumalat, öeldes: „Meie hulgast on tõusnud suur prohvet“ ja „Jumal on oma rahva juures käinud.“ 17 Kuuldused Jeesusest levisid üle kogu Juudamaa ja kaugemalegi.

18 Johannese jüngrid rääkisid Johannesele kõigest sellest. 19 Johannes kutsus oma kaks jüngrit ning käskis neil minna Jeesuse juurde ja küsida: „Kas sina oled see, keda oleme oodanud, või peaksime ootama kedagi teist?“ 20 Kui nad Jeesuse juurde tulid, ütlesid nad: „Ristija Johannes saatis meid sinu juurde küsima: „Kas sina oled see, keda oleme oodanud, või peaksime ootama kedagi teist?““

21 Just sel ajal tegi Jeesus palju inimesi terveks nende haigustest, vaevustest ja kurjadest vaimudest ning tegi pimedaid nägijaks.

22 Jeesus vastas Johannese jüngritele: „Minge ja jutustage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud. Pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad terveks, kurdid kuulevad, surnud ärkavad ellu, vaestele kuulutatakse head sõnumit. 23 Kui hea on see neile, kes minu pärast ei solvu!“

24 Pärast Johannese käskjalgade lahkumist hakkas Jeesus rahvale rääkima: „Johannesest: mida te ootasite, kui läksite välja kõrbesse teda vaatama? Tuule käes õõtsuvat pilliroogu? 25 Kas tulite vaatama uhketesse rõivastesse riietatud meest? Ei, need, kel on toredad rõivad ja kes elavad luksuslikult, on paleedes. 26 Kas te otsisite prohvetit? Jah, seda ta on, ja ma ütlen teile, ta on palju rohkem kui prohvet.

27 Pühakirjas on tema kohta kirjutatud: „Vaata, ma saadan oma käskjala sinu eel sulle teed valmistama.“* 7:27. Tsiteeritud Malaki 3:1.

28 Ma ütlen teile, ükski naisest sündinu ei ole Johannesest suurem, aga isegi kõige tähtsusetum inimene Jumala riigis on temast suurem!“

29 Kui nad kuulsid seda, siis nad kõik − isegi maksukogujad − järgisid seda, mis Jumala sõnul on hea ja õige, sest Johannes oli neid ristinud. 30 Kuid variserid ja vaimulikud õpetajad hülgasid selle, mida Jumal soovis, et nad teeksid, sest nad ei olnud lasknud end Johannesel ristida.

31 „Millega peaksin neid inimesi võrdlema?“ küsis Jeesus. „Missugused nad on? 32 Nad on nagu turuplatsil istuvad lapsed, kes ütlevad üksteisele: „Me mängisime teile flööti, aga te ei tantsinud; me laulsime, aga te ei nutnud.“ 33 Kui Ristija Johannes tuli, ei söönud leiba ega joonud veini, siis te ütlesite, et ta on kurjast vaimust vaevatud. 34 Nüüd on siin inimese Poeg, sööb ja joob koos inimestega, aga teie ütlete: „Vaadake, ta veedab oma aega liiga palju süües ja liiga palju veini juues.† 7:34. Need viimasena kasutatud sõnad näitavad liialdamist, erinevalt varem samas salmis kasutatud põhisõnadest. Pealegi on ta maksukogujate ja patuste sõber.“ 35 Ometi tõestavad Jumala teede mõistlikkust kõik, kes teda järgivad!“‡ 7:35. Ilmselt vanasõna. Sõna-sõnalt „Tarkuse õigsust tõestavad kõik tema lapsed“, tähenduses, et tagajärjed on tõestuseks.

36 Üks variseridest kutsus Jeesuse enda juurde sööma. Jeesus läks variseri majja ja istus maha sööma. 37 Üks selle linna naine, kes oli patune,§ 7:37. Tavaliselt mõistetakse seda tähenduses, et ta elas ebamoraalset elu. sai teada, et Jeesus sööb variseri kodus. See naine läks sinna, kaasas alabasternõu parfüümiga. 38 Ta põlvitas Jeesuse kõrvale, kastis oma pisaratega ta jalad märjaks ja kuivas neid oma juustega. Ta suudles tema jalgu ja valas siis neile parfüümi.

39 Kui variser, kes oli Jeesuse kutsunud, nägi seda, ütles ta endamisi: „Kui see mees oleks tõesti prohvet, siis ta teaks, kes on see naine, kes teda puudutab, ja missugune inimene ta on − et ta on patune!“

40 Jeesus hakkas kõnelema ja ütles: „Siimon, mul on sulle midagi öelda.“

„Räägi, Õpetaja,“ vastas Siimon.

41 „Ükskord olid kaks inimest rahalaenajale võlgu. Üks oli võlgu viissada denaari,* 7:41. Denaar võrdus ühe päeva palgaga. teine ainult viiskümmend. 42 Kumbki ei suutnud võlga tagasi maksta, seega laenaja kustutas võlad. Kumb neist teda rohkem armastab?“

43 „See, kellel suurem võlg kustutati, ma arvan,“ vastas Siimon.

„Sul on täiesti õigus,“ ütles Jeesus. 44 Naise poole pöördudes ütles ta Siimonale: „Kas näed seda naist? Kui ma tulin sinu majja, ei andnud sa mulle vett jalgade pesemiseks. Kuid tema on pesnud mu jalgu oma pisaratega ja oma juustega neid kuivatanud. 45 Sa ei suudelnud mind, kuid sellest ajast peale, kui ma sisse tulin, ei ole tema lakanud mu jalgu suudlemast. 46 Sa ei võidnud mu pead õliga,† 7:46. Külalislahkuse ja austuse märk. kuid tema valas mu jalgadele parfüümi. 47 Nii et ma ütlen sulle, tema paljud patud on andeks antud, sellepärast ta nii väga armastabki.‡ 7:47. Vahel mõistetakse seda salmi, nagu tooks naise armastus suure andestuse. Kuid kontekst (eriti salm 43) selgitab, et just andestuse suurus kutsub esile suure armastuse. Aga kellele on vähe andeks antud, armastab ainult vähe.“ 48 Siis ütles Jeesus naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud.“

49 Need, kes koos temaga istusid ja sõid, hakkasid isekeskis rääkima ja ütlesid: „Kes ta on, et annab koguni patte andeks?“ 50 Kuid Jeesus ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud, mine rahus.“