25
Tuisa Amazia Juta tõ esemy
(2 Tuisa 14.1-6)
Morarame 25me jeimamyry nae Amazia ahtao tuisame toehse Juta tõ esẽme. 29me jeimamyry taropose ynororo tuisame toexiry poko Jerusarẽ po. Jẽ esety Jeoatã kynexine, Jerusarẽ pono. Inyrihpyry Ritonõpo zamaro kynexine aomiry omipona aexiryke repe, yrome yronymyryme pyra. Jamihme toehse tahtao Juta tõ tuisaryme tumy etapahpõkõ, soutatu tõ tuisary taorihmapose eya. Yrome mokaro poenõ onetapara kynexine Ritonõpo nyripohpyry omipona, Moeze nymerohpyry ae ro: “Jũkõ onetapara ehtoko, zae pyra ipoenõ ehtopõpyry epehpyryme. Imehnõ poenõ onetapara ehtoko, zae pyra jũkõ ehtopõpyry epehpyryme. Zae pyra exiketõ tuãnohsẽme exĩko, zae pyra toehtopõpyry pokoino rokene.”
Etonatopõpyry Etõ tõ maro
(2 Tuisa 14.7)
Mame tuisa Amazia a orutua kõ 20me jeimamyry nae ahtao tonehpose tyya Juta tõ oxiekyrymãkomo, Pẽjamĩ tõ oxiekyrymãkõ roropa. Mame oximõmãkõ tyrise eya tutuisarykõ maro, miumãkõ tutuisarykõ maro te, 100mãkõ tutuisarykõ maro. Atapona 300 miume toh kynexine, soutatu tõ imenekatyamo, orẽpyra exiketomo, tuaro roropa exiketomo. Typyreke toh kynexine warata ke te, osewomatoh ke roropa, enara. Mokaro maro imehnõ soutatu tõ topekahse eya 100 miumãkomo, Izyraeu tomo takorehmatohkõme; 3.400 kiru parata ke topehmase eya.
Yrome urutõ toytose mokyro tuisa a zuruse. Ynara tykase ynororo eya:
— Tuisa, mokaro Izyraeu tõ anaropyra exiko amaro. Mokaro inikahpoẽkõ maro pyra Ritonõpo mana. Otarame mokaro maro jamihmehxo osekarõko mase repe. Yrome Ritonõpo poe oporemãkapõko oepetõkara mana. Ritonõpo jamitunuru ke orẽpyra kyritorỹko mana ise tahtao te, kyporemãkapotorỹko mana ise tahtao.
Tõturupose Amazia a:
— Yrome otara exĩko moro parata, ynekarohpyry, soutatu tõ epehpyryme jakorehmatohme eya xine repe?
Tozuhse ynororo urutono a:
— Moro motye oya ekarõko ropa Ritonõpo mana ekarory se tahtao.
10 Naeroro Izyraeu tõ soutatu tõ taropose ropa Amazia a. Toytose ropa toto, yrome aytorykohtao Juta tõ zehno toh kynexine yronymyryme.
11 Mame Amazia tyjamihtase toytotohme tysoutatu tõ maro Jakanahmã Sautu pona etonatohme Etõ tõ maro. Moroto tõsetapase toto. 10 miume Etõ tõ soutatu tõ totapase eya xine. 12 Imehnõ 10 miumãkõ tapoise Amazia soutatu tomo a. Tarose toto eya xine ypy emory pona, topu kaetokõ pona; moro poe tomase toto aorihtohkõme topu pona.
13 Moro poko toto ahtao, Amazia naropotyã, Izyraeu tõ soutatu tõ toytorykõme ropa tosaka xine Juta patary tõ tyyryhmase eya xine irãnakuroko, Samaria poe Pete-Horõ pona. 3 miumãkõ totapase eya xine te, mõkomo itamurume tarose roropa eya xine.
14 Mame Amazia tooehse ropa ahtao Etõ tõ etapaxĩpo, toto neponãmary tonehse eya tymaro. Morohne tyrise eya tyneponãmaryme, eahmatoh taka; tosekumuru po typorohse ynororo, ixtaratu tyahkase roropa eya morohne eahmatohme tyya. 15 Tyenonohse Ritonõpo Amazia nyrihpyry eneryke tyya. Mame urutõ tonyohse eya tuisa zuruse. Ynara tykase ynororo eya:
— Oty katohme imehnõ neponãmary eahmãko mah? Tosẽ onewomasaromepyra nexiase morohne onetapara imehnõ ehtohme.
16 Yrome urutõ tymynyhpãkapose tuisa a, ynara karyke:
— Otara ahtao tuisa amorepaneme kyriase? Mynyhme exiko oorihmaporyino ya, tykase.
Naeroro mynyhme toehse urutõ ynara kaxĩpo:
— Oenahkapõko Ritonõpo mana, zuaro ase morohne tyrise oya exiryke, jomiry onetara roropa oexiryke, tykase ynororo.
Etonatoh Izyraeu tõ maro
(2 Tuisa 14.8-14)
17 Mame tuisa Amazia Juta tõ esẽ tãtamorepase takorehmananõ maro Izyraeu tõ poremãkatoh poko. Omi taropose eya tuisa Jeoa a, Izyraeu tõ esemy a. Jeoakaze mũkurume Jeoa kynexine, Jeu paryme roropa kynexine. Ynara tykase Amazia eya: “Karimotase eropa,” tykase. 18 Yrome tuisa Jeoa a tozuhse, ynara tykase:
— Otyro pika nexiase ypy tõ Ripano po. Omi taropose eya apupari a, ynara kase: “Oẽxiry ekaroko umũkuru pytyme.” Mame onokyro toytose moro pika tytũtũmase eya. 19 Ajohpe pyra etomita tõ typoremãkase oya, Amazia. Epyrypãko mase seromaroro. Tãkye exiko orẽpyra oexiry poko tuaro imehnõ exiryke. Mame tehme exiko atapyĩ tao. Otyme kure osetaparyhtao imehnõ maro tõsetaparykõ se pyra toto ahtao? Eryhmãko rokẽ mase opoetory tõ maro, tykase.
20 Yrome aomiry onetarahme sã Amazia nexiase. Ritonõpo poe morara nexiase, Amazia poremãkapory se Ritonõpo toehse, Etõ tõ neponãmary toahmase eya exiryke. 21 Naeroro tuisa Jeoa, Izyraeu tõ esẽ, toytose soutatu tõ maro osetapase imaro Pete-Seme pona, Juta nonory po. 22 Mame Amazia tõ typoremãkase, ipoetory tõ toepase toto emero tytapyĩkõ taka ropa. 23 Amazia tapoise Jeoa a. Mame Jerusarẽ pona tarose ynororo eya. Pata apuru topu risẽ typahse eya, 200 meturume Omõtoh Eparaĩ poe Omõtoh Wazahmatoh pona. 24 Mame parata tapoise eya uuru maro, Ritonõpo maro Oturutoh tae, Ritonõpo Tapyĩ mõkomory, Opete-Etõ ekyry tõ nukurãkahpyry. Tuisa tapyĩ tae mõkomo tapoise roropa eya, arotohme Samaria pona. Ahno roropa tarose eya tynamotokõme. Mame Samaria pona toytose ropa toto.
Tuisa Amazia orihtopõpyry poko
(2 Tuisa 14.17-20)
25 Mame tuisa Amazia isene ro kynexine 15me jeimamyry, toorihse mokyro Izyraeu tõ esẽ Jeoa, Jeoakaze mũkuru, ahtao. 26 Imehnõ Amazia nyrityã emero, tuisame toehpitotopõpyry poe etyhpyry pona tymerose pape pokona esety Juta tõ tuisary, Izyraeu tõ tuisary roropa ehtopõpyry poko. 27 Ritonõpo omipona pyra Amazia toehse ahtao imehnõ tãtamorepase Jerusarẽ po Amazia etapatohme. Naeroro toepase ynororo pata Rakixi pona. Yrome tokahmase ynororo epetõkara a morotona. Mame totapase ynororo eya xine. 28 Ekepyry tarose ropa Jerusarẽ pona kawaru po. Mame tonẽse kynexine tuisa tõ zonẽtoh taka Tawi patary po.