1 TUISA TOMO
1 Tuisa tõ Ehtopõpyry
1 Reis
Ekarotopo
1 Tuisa tomo ekarõko Izyraeu tõ tuisary tõ poko, Samueu nekarohpyry mykapo. 1) Osemazuhme tuisame Saromão exipitory poko Izyraeu tõ esẽme Juta tõ maro, Tawi orihtopõpyry poko roropa. 2) Saromão nyrityã poko tuisame ynororo ahtao, Ritonõpo Tapyĩ ritopõpyry poko eya Jerusarẽ po. 3) Izyraeu tõ nonory atapiakatopõpyry asakoro osetyoro ehtohme, inikahpoe te, ikurenae, enara.
Sero ao tuisa tõ zae ehtopõpyry poko enetupuhpõko mana anamonohpyra toto ehtopõpyry Ritonõpo omipona: kure ahno tõ toehse kure ituisarykõ ahtao Ritonõpo omipona toehtoh poko. Moromeĩpo typoremãse toto tutuisarykõ toeramase ahtao Ritonõpo wino, tyneponãmary poko toehse toto. Mokaro inikahpoe tuisa tomo a emero tamonohse, Ritonõpo omipona pyra toehse. Tyneponãmary toahmase eya xine. Ikurenaẽkõ tuisary tomo a toitoine tamonohse, Ritonõpo omipona pyra toehse, toitoine aomipona ro toehse.
Sero ekarõko orẽpyra Ritonõpo omiry tokarose urutõ komo a ahno tõ netaryme: ahno tõ neponãmary poko pyra toto ehtohme, amonohkara toto ehtohme Ritonõpo omipona toexirykõ poko. Eria orẽpyra toehse tõtururu poko Paau eahmananomo a (1 Tuisa 18).
Sero pape ao
Tuisame Tawi etyhpyry 1.1—2.12
Tuisame Saromão exipitory 2.13-46
Tuisa Saromão ehtopõpyry 3.1—11.43
Izyraeu atapiakatopõpyry 12.1—22.53
1
Tamuhpõme Tawi ehtopõpyry
1 Morarame tamuhpõme toehse tuisa Tawi ahtao tykõxitapãse kynexine ynororo. Morara exiryke kopeta tõ tokarose ipoetory tomo a repe. Yrome kõxikene rokẽ kynexine. 2 Naeroro ynara tykase akorehmananõ eya:
— Tuisa Tawi, nohpo oryximã zupĩko ynanase amaro ehtohme ãkorehmaneme. Amaro nyhnõko mana onyhtoh po kõxikene pyra oehtohme, tykase toto. 3 Mame Izyraeu tõ pata tõ poro oryximã tupise eya xine ahtao, Apisake tonese eya xine, Sunẽ pono. Tonehse ynororo tuisa a. 4 Oryxime nymyry kynexine ynororo. Mame tuisa typynanohse eya yrome ipoko pyra kynexine Tawi.
Atonia tuisame se ehtopõpyry
5-6 Morarame Apisarão toorihse kynexine. Naeroro Tawi mũkuru tamuhpõmehxo exikety Atonia kynexine. Jeny Hakite kynexine. Orutua enekure kynexine ynororo. Mame emero rokẽ poko ynororo ahtao onupokara Tawi kynexine, tuisame toexiry se toehse ynororo. Kahu tõ etonatoh topekahse eya, kawaru tõ roropa. Orutua kõ 50me tymenekase eya tymaro toto ytotohme. 7 Mame tõturuse Atonia Joape maro, Zeruia mũkuru. Tõturuse roropa ynororo Apiataa maro, Ritonõpo maro oturukety. Imoĩko toh kynexine. 8 Yrome Atonia maro pyra Zatoke kynexine, Ritonõpo maro oturukety te, Penaia, Joiata mũkuru te, Natã, urutono te, Ximei te, Rei te, tuisa Tawi ewomananõ soutatu tõ roropa Atonia maro pyra toh kynexine.
9 Morarame okyno totapase Atonia a, kaneru tomo, pui tomo, pui poenõ tupune exiketomo. Tyahkase toto tynekaroryme Topu Okoimo po, tuna ẽ Rojeu pũto. Imehnõ Tawi poenõ toahmase eya, tuisa poetory tõ maro, Juta põkomo. 10 Yrome takorõ Saromão oneahmara kynexine te, urutõ Natã oneahmara te, Penaia roropa, Tawi soutatu tõ maro oneahmara kynexine.
Saromão ritopõpyry tuisame
11 Mame toytose Natã oturuse Pate-Sepa, Saromão ẽ maro. Ynara tykase ynororo:
— Zuaro make? Atonia, Hakite mũkuru toexiry se tuisame. Tuisa Tawi zuaro pyra mana. 12 Ourũko ase tuaro oehtohme: Opynanopyry se awahtao, omũkuru Saromão pynanopyry se roropa awahtao, 13 ytoko seromaroro tuisa Tawi zuruse. Ynara kaxiko eya: “Tuisa Tawi, õmihpyry mekaroase ya Ritonõpo netaryme: umũkuru Saromão tuisame exĩko omyakãme. Tuisa apõ po porohnõko ynororo mana oesahpokoxi. Naeroro oty katohme tuisame osekarõko Atonia nae?”
14 Natã tõturuse ro:
— Morarame õtururuhtao ro tuisa maro, oehnõko ase zae õmiry ehtoh ekarotohme.
15 Mame Pate-Sepa toytose tuisa nyhtoh taka oturuse imaro. Tamuhpõme Tawi kynexine. Ipynanohnõko Apisake, Sunẽ põ kynexine. 16 Mame tosekumurukõ po typorohse Pate-Sepa tuisa ẽpataka “Imehxo mase,” katohme eya. Tõturupose tuisa a eya.
— Oty se hma? tykase.
17 — Tuisa Tawi, tykase, — Ritonõpo netaryme õmihpyry mekaroase ya. Umũkuru Saromão tuisame exĩko omyakãme. Porohnõko mana ãpõ pona Izyraeu tõ esẽme ehtohme. 18 Yrome Atonia tuisame osekarõko mana. Moro poko zuaro pyra mase. 19 Pui tõ totapase eya tynekaroryme, kaneru tomo te, pui mũkuru tupune exiketomo, enara. Totapase toto eya tynekaroryme Ritonõpo a. Takorõ tõ toahmase eya, Apiataa maro, Joape soutatu tõ tuisary maro, otuhtoh konõto pona. Yrome omũkuru Saromão oneahmara kynako. 20 Tuisa Tawi, Izyraeu tõ emero oeraximãko, onymenekahpyry ekarotohme, tuisame aehtohme ãpõ po, omyakãme. 21 Onekaropyra awahtao, toorihse awahtao, yna apoĩko mã toto umũkuru maro yna wãnohtohme popyra exiketõ samo.
22 Morarame Pate-Sepa otururuhtao ro tuisa maro, Natã tooehse tuisa tapyĩ taka. 23 Tuisa turuse eya xine urutõ Natã tooehse exiry poko. Mame tomõse tahtao tosekumurukõ po typorohse ynororo tuisa ẽpataka “Imehxo mase” katohme. 24 Mame ynara tykase Natã:
— Tuisa Tawi, ekaropoxi, Atonia mymenekano tuisame ehtohme omyakãme? 25 Seroae toytose ynororo tynekarory etapase pui tomo te, pui mũkuru tupune exiketomo te, kaneru tomo, enara, jahkatohme tynekaroryme Ritonõpo a. Omũkuru tõ emero toahmase eya, Joape soutatu tõ tuisary maro te, Apiataa, Ritonõpo omihpyry ẽ puimane maro, enara. Seromaroro otuhnõko mã toto, eukuru ẽnõko imaro. Kohkohtãko toto “Imehxo mase tuisa Atonia,” ãko toto. 26 Yrome jeahmara Atonia kynako, Zatoke, Ritonõpo maro oturukety, Penaia te, Saromão, enara oneahmara kynako. 27 Serara tyripose oya tuisa? Yrome oturupyra mexiase yna maro onymenekahpyry poko, tuisame aehtohme, porohtohme tuisa apõ pona, omyakãme.
28 Mame tuisa Tawi ynara tykase:
— Pate-Sepa ikohmako.
Tooehse ropa ynororo tuisa ẽpataka. Xikihme toehse ynororo moroto, tuisa ẽpataka. 29 Mame ynara tykase tuisa eya:
— Ritonõpo neneryme, ajohpe pyra. 30 Seroae ro tyrĩko ase emero, jomihpyry ae ro. Ritonõpo neneryme omũkuru Saromão rĩko ase tuisame, japõ pona porohtohme tuisame ymyakãme.
31 Mame tosekumuru po typorohse Pate-Sepa, tuisa ẽpataka:
— Tuisa Tawi, jũme isene oexiry se ase, tykase.
32 Mame Zatoke Ritonõpo maro oturukety tonehpose Tawi a, urutõ Natã roropa te, Penaia roropa Joiata mũkuru, enara. Tooehse toto ahtao ynara tykase Tawi eya xine:
33 — Ypoetory tõ arotoko amaro xine. Umũkuru Saromão tyripotoko jeky jumẽtu pona. Mame aroko tuna pẽkamã Kiom pona. 34 Moroto Zatoke a, urutõ Natã maro, oriu ke umũkuru ipopako tuisame aehtohme Izyraeu tõ esẽme. Mame rue etotoko. Opore okohtatoko “Imehxo tuisa Saromão,” kahtoko. 35 Moromeĩpo ekahmatoko xiaro. Tuisa apõ pona porohnõko mana. Izyraeu tõ esẽme exĩko mana, ymyakãme. Ynoro tymenekase ya tuisame aehtohme Izyraeu tõ esẽme Juta tõ esẽme, enara.
36 Mame Penaia, Joiata mũkuru a tuisa tozuhse, ynara tykase:
— Aõ, ah Ritonõpo Kuesẽkõ morara nyrino roropa. 37 Amaro Ritonõpo ehtopõpyry sã, seromaroro Saromão maro nexino roropa, moro se ase. Mame tuisa Tawi, tuisame oehtopõpyry motye Saromão tuisame ehtoh ripory se ase Ritonõpo a, tykase.
38 Morarame Zatoke tõ toytose toto, urutõ Natã maro te, Penaia maro te, keretita põkõ maro te, peretita põkõ maro, enara. Tawi eky pona, jumẽtu pona Saromão tyrise eya xine. Mame imaro toytose toto tuna enatyry Kiom pona. 39 Mame oriu tarose Zatoke a, Ritonõpo maro oturutoh tae, pui retyry pehme oriu ke. Mame ike Saromão typopase eya. Rue totose eya xine. Tykohtase eya xine roropa. Ynara tykase toto:
— Tuisamehxo tuisa Saromão! tykase toto.
40 Imaro toytose imoihmãkomo, rue etõko, oseahmãko, kohtãko. Panaikatõ ke nono tykytyky tykase samo.
41 Moro totase Atonia a ineahmatyamo a roropa, otuhkehxĩpo kynexine toto. Mame rue etory totase ahtao Joape a tõturupose:
— Otyh moro panaikatõ pata po? tykase.
42 Mame aotururuhtao ro Jonata, Apiataa mũkuru toeporehkase.
— Omõko, tykase Atonia eya, — tuaro exiketyme oexiryke. Omi kurã enehneme mase, tykase.
43 — Omi kure hkopyra sero, tykase Jonata Atonia a. — Tuisa Tawi a tumũkuru Saromão tyrise tuisame. 44 Imaro Zatoke, Ritonõpo maro oturukety taropose te, urutõ Natã maro te, Penaia, Joiata mũkuru maro te, keretita põkõ maro te, peretita põkõ maro, enara. Tuisa eky jumẽtu pona tyrise ynororo eya xine. 45 Mame oriu ke typopase ynororo Zatoke a urutõ Natã maro tuisame aehtohme tuna enatyry Kiom po. Morotoino tõseahmarykõme toytose ropa toto pata pona. Morara exiryke kohkohtãko toto. Wãko toto. Oseahmãko mã toto. Moro panaikatõ etãko matose. 46 Mame tumy apõ po porohnõko Saromão seromaroro tuisa porohtoh po Izyraeu tõ esẽme. 47 Morarame tuisa Tawi eahmase toytose ipoetory tõ emero. Ynara ãko toto: “Ritonõpo a omũkuru Saromão tuisamehxo tyripõko ynanase tuisame oehtoh motyehxo. Ahno tuhkehxo Saromão ime ehtoh waro ehtoh ripõko ynanase Ritonõpo a, ime oehtopõpyry waro exiketõ motye.” Mame tuisa tupueh tykase tynyhtoh po. 48 Mame ynara tykase ynororo tõtururume Ritonõpo a: “Kure kuhse Ritonõpo Kuesẽkomo, Izyraeu tõ Esemy. Seroae tuisame umũkuru toiro tyrise eya, Izyraeu tõ esẽme ymyakãme. Morara tyrise eya yneneryme, orihpyra ro jahtao,” tykase.
49 Morara kary etaryke tyya xine, enaromỹke toehse Atonia maro exiketõ emero, towõse toto, toytose toto sapararahme tosemarykõ ae. 50 Atonia tõserehse yronymyryme, Saromão zuno toehse. Naeroro toytose ynororo Ritonõpo maro oturutoh taka, okyno zahkatoh apõ apoitohme tyya osewomatohme samo.
51 Mame Saromão turuse enenanomo a:
— Atonia tuisa Saromão zuno toexiryke okyno zahkatoh apõ tapoise eya. Ynara ãko mana: “Tuisa Saromão omiry etary se ywy, Ritonõpo netaryme, jetapapopyra toexiry poko.”
52 Mame Saromão ynara tykase:
— Zae exiketyme ynororo ahtao, jomiry ekarõko ase, Ritonõpo netaryme onuãnohpyra ase, yrome tyyrypyhpyke ahtao, zae ehtoh se pyra ahtao, oorihnõko mana.
53 Mame turui Atonia tonehpose, okyno zahkatoh apõ poe. Tooehse ahtao, tosekumuru po typorohse ynororo tuisa ẽpataka “Imehxo mase” katohme. Mame ynara tykase Saromão eya:
— Ytoko atapyĩ taka.